Ega talv pole enam kaugel

Mina aga olen valmis. Täna tulid küttepuud kohale.

Selline hunnik siis. Kuus koma kaks kuupmeetrit. Peaks ju enamvähem jätkuma küll, arvestades seda, et kuigipalju on mul juba olemas ka.

See katusealune peaks täitsa täis saama ja loodetavasti jääb natuke üle ka. Tuleb vaid puud hunnikust katuse alla kärutada.

Aga eks ma pean uhkustama ka. Ise ehitasin selle puuriidavarjualuse ja täitsa üksinda seejuures. Kolm päeva ja valmis ta oligi. Ja täitsa odav kah. Põhiline, mis maksis, oli Pinotex, millega ma selle üle värvisin. Lauad-latid olid suurelt jaolt enne olemas. Põik- ja ristprussid tõin ainult

Isa muudkui ässitas, et tee joonis ja tee joonis, siis on näha mis ja kuidas. Ei teinud ma mingit joonist. Hakkasin otsast tegema ja valmis ta saigi.

Lugege vahel ka ikka, eks

Emm.-iga linna peal laiamas

Emm. oli täna koolis ja sai just siis vabaks, kui mul töö läbi sai. Mõtlesin minna linna peale asju ajama ja möödaminnes Emm.-i koju viia, aga ta otsustas hoopis minuga kaasa tulla. No mis minul selle vastu saab olla. Kahekesi ikka lõbusam asju ajada kui ühekesi.

Käisime siis kahes kaubamajas ja ühes Prismas. Raatuse kaubamajast tahtsin oma tahvlile ümbriskaasi vaadata ja ehk ostagi, aga kohapeal saada olevad ei sobinud mitte. Jäid ostmata.

Kesklinna kaubamaja Photopointi andsin dokumendipilditellimuse sisse. Kohe-kohe aegub ju mu ideekaart ja tarvis omale uus tellida, aga selleks on ju korralikke fotosid vaja, muidu saab seal jälle mõni selline jõlepilt olema nagu mu juhiloa peal. Pass ka aegub, aga uut passi ma praegu ei võta. 25 eurot on ikka vähem kui 40 eurot. Aga tegelikult oleks ma täitsa rahul ka oma vana ideekaartiga. Pole tal tegelikult häda midagi.

Prismast võtsin vajalikke toiduasju ja siis tšillisime niisama, vaatasime asju. Emm. sai oma emale ühe toreda vidina.

Tore oli vahelduseks kellegagi koos liikuda, muidu ikka üksi ja üksi. Ja Emm. sai vaheldust. Muidu tüdruk kogu aeg üksi kodus ja vahib seepi. Koolipäevi tal ju vähe ja ta poisi tööpäevad on nii piiiiiikad. Peaks teinekordki ta linna vedama.

Mul pole ju häda midagi

Mina oma ligikahemeetrise pikkusega võin küll hädas olla ja kogu aeg pead ära lüüa ja jalad ei mahu mul ka kõigisse vooditesse.

Aga mida teeb sellised õnnetu inimene? Õnnetu selles mõttes, et ta ju ei mahu sisse ühestki uksest ja ta ei saa magada üheski voodis. Ja kuidas ta autoga sõidab? Ja ta on maailma pikimate inimeste tabelis kõigest 37. kohal...

Aga pildil on Ameerikas elav ukrainlane Igor Vovkovinskiy.

Käisin üldkogul

Tegelikult olen ma ju parteis, kui mõni ei tea. Millalgi talvel või sügisel hakkasin sotsiaaldemokraadiks. Mitte sellepärast, et see poliitiline telg mulle kuidagi lähedane oleks või midagi sellist, pigem lihtsalt niisama, vahelduse mõttes. Et kuskil käia, näha midagi uut ja teistsugust. Senimaani olen olnud passiivne parteilane - pole kuskil käinud, pole millestki osa võtnud, ammugi pole ma liikmemaksu maksnud.

Noh, mõtlesin siis, et käiks seekord ära. Toimus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tartu piirkonna üldkogu. Kavas olid erinevad programmipunktid. Muuhulgas aitasin valida delegaate erakonna üldkogule Tallinnas ja Tartu linnapeakandidaati. Kahtlen muidugi sügavalt, kas minu mittekohalviibimisest oleks midagi põhjapanevat sündinud, aga see selleks.

Igatahes olen ma nüüd ära käinud ja ära näinud. Kõige hullem polnudki, nii et lähen ehk teinekord jälle. A mis rahvas seal oli? Eks põhiliselt penskarid, kes kasutasid juhust, et saab tasuta kohvi ja küpsist ja puuvilju. Enamus oli ilmselt tulnud just nimelt nende pärast, kuigi eks mõni võttis asja ka tõsisemalt ning paar tükki esitasid isegi küsimusi. Aga need paistsid ka olevat SDE raudvara, kes lahkuvad parteist jalad ees. Kõige koledam oli see, et üks vanem meesterahvas otse minu vastas tundus olevat püksi teinud ja levitas ebameeldivat kuivanud kaka haisu. Ei ole lihtne vana olla.

Aga mis te arvate, kes on üks delegaatidest, kes läheb 9. mail Tallinna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogule. Võibolla.

Liblikad

Nunnu.

Siin on veel liblikaid.

Käisime hiljuti postimuuseumis

Aga seal, kas teate, seal on mudelautode näitus. Kui ma sellekohast kuulutust nägin, siis võtsin kindlalt plaani see näitus ära vaadata. Nüüd on ta siis nähtud ja paistab, et tuleb millalgi veel minna. Autosid on seal ju palju - vist 350 tükki. Seda on nii palju, et kõike ei jõuagi korraga ära vaadata.

Aga äratundmisrõõmu on hulgaliselt - suuremalt jaolt on ju nõukogudeaegsed ja nõukogudemaal toodetud autod. Paljud neist oma silmaga ära nähtud ja nii mõnegagi olen ise sõita saanud.

Olid ka mõned eriseeriad. Näiteks 'Vene autod Bondi-filmides' ja 'Vene autod vene filmides'. Nendest tulevad kindlasti kõigile minuealistele tuttavad ette Volga filmist 'Ettevaatust, auto!' ja punane uunikum filmist 'Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused'.

Väga muljetavaldav oli Ikarus-busside seeria. Neid oli küll seal oma kolmkümmend tükki. Teate küll - sellised ümaramad, mis vanasti Tartus ja Tallinnas sõitsid ja siis need pika persega Luxid, mis linnade vahel liikusid ja siis muidugi erinevad kollased lõõtsaga ja lõõtsata linna- ja maaliinibussid.

Siis erinevad ehitusmasinad, erinevad operatiivsõidukid, erinevad riigijuhtide sõidukid jne jne.

Panen paar pilti ka, vabandust, et need nii viletsad on - pildistasin telefoniga, oli hämaravõitu ja autod kõik klaasi taga ka. Järgmine kord võtan fotoka kaasa, siis saab ehk paremaid kaadreid.