Lehed

27 september 2012

Puud ei lähe ise riita ka sundides * ehk vana auto, las roostetab

Eelmise nädalavahetusega sain oma puud ikkagi riita. Tegelikult isegi kahte ja täitsa üksi, ilma kõrvalise abita. Tubli tükk tööd oli, aga nüüd võib julgelt talvele vastu astuda.
Algul tegin veel selle vea, et püüdsin puuriida teha künkanõlvale, kus mul üle-eelmisest aastast veel riidaase on. Esimesed kärutäied läksid päris lihtsalt, aga niiske kasepuu on ikka seamoodi raske ja kuigi tegin suurema osa tööst vasaku käega, tundsin, et mu paremal, katkisevõitu käel on pisut raske sikutada. Polnud valus ega midagi, lihtsalt raske oli. Peale kuut kärutäit tundsin, et parem oleks töö katki jätta.
Järgmise päeva lõuna paiku hakkasin tundma, et käsi on rohkem katki kui enne. Loodetavasti ei venitanud ma oma luumurdu uuesti lahti, ent endisest valusam ja vähempainduvam on ta küll. Samal päeval läisin ja ostsin välja oma randmetoe, mille jaoks ma juba tol päeval paberi sain, kui viimati röntgenis käisin. Päris hea asi, kuigi ilma haigekassa toetava õlata päris kallis - mingi 42 eurot maksab see, mina tasusin vaid 5.40.

Sel nädalal käisin autoga ära automaalrist klassivenna juures, kes töötab firmas Automaaler. Peale pilgu pealeheitmist oli ta verdikt lühike - "Las roostetab!" Põhimõtteliselt on Sierral tarvis vahetada mõlemad uksed ja parem tagatiib. Kõik see kokku läheb kallimaks kui samasuguse auto ostmine. Nii et siis lasen roostetada ja ei hakka värvimisele raha raiskama ja sõidan, kuni auto sõidukõlbulik on. Lasen teha vaid selliseid töid, mis autoga sõitmist soodustavad.
Aga ilma naljata oleks tarvis abi taoliselt tüübilt, kes oskab vanu ja odavaid autosid uuemate ja kallimate vastu vahetada. Maksaksin ju ikka juurde ka. Point on aga ju selles, et kuigi Sierra on praegu täielikus sõidukorras ja väljanägemiselt ka enamvähem tip-top, siis nii see ju ei jää. Peagi pole temaga muud teha kui vanarauaks viia.



Reedel helistas mu nahaarst dr Kingo, hea inimene muide, ja kutsus mind esmaspäevaks enda juurde proove tegema/andma. Eile tehti kopsupilti ka. Kui proovid korras, saan bioloogilisele uuringule. St hakkan end jälle süstima - aasta otsa, brr!! - ja kui hästi läheb, siis saan oma psoriaasist lahti. Noh, tegelikult ma kahtlen, et päris lahti saan. Aga vähemalt on lootust aasta-paar puhta ihuga olla.
Aga see Maarjamõisa haigla on ikka mega - 540 arsti ja 1200 õde. Suurem osa Tartu täiskasvanud elanikest töötab vist seal.

* Uuemat sorti rahvatarkus Tartumaalt.

7 kommentaari:

  1. Hästi kirjutatud.
    Eks pead hakkama auto24 lehekülge sirvima pingsamalt.

    VastaKustuta
  2. Mina ei tunne ju ei tunne asja. Võin endale koti sees põrsa asemel hoopis näiteks imiku lasta kaela määrida.

    VastaKustuta
  3. Mina jälle olen võtnud nõuks oma pisikese punase koletisega sõita niikaua, kui vähegi võimalik. Roostetab, seda küll. Sel aastal lasin vahetada ühe esitiiva. Edaspidi tuleb tõenäoliselt veel mõni plekitükk vahetada. Tasa ja targu. Ega uuema auto pidamine odavam ei tuleks...

    VastaKustuta
  4. Jah, küsimus on selles, et uuema auto ostmiseks saaks kasutada vana auto müümisest saadavat raha ja sellele veidi juurde lisada. Kui vana täitsa ära roostetab, tuleb terve uuema auto raha kuskilt leida.

    VastaKustuta
  5. Mina oma vana auto müümisest ei saaks suurt midagi. Ja remont ei ole ülearu kallis - auto on meeldivalt lihtne - ei mingit elektroonikat, kesklukke, elektrilisi aknakerijaid ega muud tarbetut. Varuosad on ka toredalt odavad. Uuemad autod kipuvad ka õudkiiresti lagunema, neid juba nii odavalt ei remondi, ma kõrvalt näen.

    VastaKustuta
  6. Nujah, küljeplekke ja uksi võib küll vahetada, aga kui iste peaks läbi põhja kukkuma, siis vist pole tõseti muud, kui rahakott puuga selga ja turule...

    VastaKustuta
  7. Tegelikult on murelaps ikkagi vasak tagatiib.

    VastaKustuta