Lehed

17 november 2012

Soola ja leiba ma ei viinud

Viisin hoopis purgitäie koduaia seeni. Kõik imestasid, et oo, kas tõesti oma aiast ja kiitsid, et küll on head seened. Olid tõesti.
Käisin ju eelmisel reedel Ange soolaleivapeol. Majja kolisid nad sisse juba septembrikuus, aga igasugu vormistamistega läks nii kaua, et alles möödunud nädalal sai maja päriselt nende omaks. Kohal olin mina ja paarkümmend inimest Muuseumist ja muidugi Ange lapsed mõnda aega.
Kuna oli mrdipäev, siis käisid ka mardisandid. Alguses, kui meid oli inimest viis, käisid kaks poissi. Need polnud asja väga tõsiselt võtnud, laul oli suhteliselt nigelalt selgeks õpitud, paar mõistatust esitasid ka, kuid vaatamata minu tungivale nõudmisele meile ka tantsida, nad seda siiski ei teinud. Pärast, kui meid oli natuke alla kümne, tulid neli tüdrukud. Need tegid ikka korralikult - laulsid, tantsisid ja küsisid mõistatusi. Rohkem meile mardisante ei tulnud, kuigi Ange oli end korralikult kommide ja metallrahaga varustanud. Tänaval küll marte nähti, kuid need olevat möödunud meist jooksujalu. Ei tea, kas pelgasid nii suurt rahvahulka? Ikkagi üle 20 inimese.
Pidu oli tore. Sai üle tüki aja jälle väga toredate inimestega koos olla ja viina visata ja süüa oli muidugi ka korralikult. Nagu alati, pidasid kõik end viisakalt üleval. Sai juttu puhuda ja oli muidu huvitav. Vaid ministeeriumi esindaja, kes oli samuti sinna kutsudtud, sai hullu tükiga hakkama. Aga sellest ma siin ei räägi.

Laupäeval aga tähistasin miilitsapäeva meie kooli turvamehega, kes oli siin minu lähedal objektil öövalves. Ta on ju vana miilits, lahkus organitest alampolkovnikuna. Oi, küll tal on jutte. Rääkis oma koputajatest ja kinnivõtmistest ja igasugu huvitavatest tüüpidest, keda on miilitsatöö ajal kohanud. Just nagu miilitsaseriaali vaataks või krimkat loeks. Ütlesin talle, et pangu kõik kirja ja avaldagu raamatuna, aga tema vastas, et ei saa - maha lüüakse. Kes teab, ehk ongi nii.
Päris püstolit sain ka katsuda. Kurbdusega pidin aga tõdema, et minust vist enam laskurit ei saa. No ei näe enam kirpu. Või õigemini näen küll, aga äärmiselt uduselt. Märklauda see-eest näen väga selgelt. Peaks teinekord järgi proovima.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar