Unenägudest

Minuga on reeglina niimoodi, et kui ma kõvasti ja korralikult magan, siis ma küll unenägusid näen, aga meelde need mulle ei jää. Teine lugu on siis, kui ma olen teadvusetuse ja ärkveloleku piiril, peaaegu ärkvel. Siis näen ka mõnikord unesid, need jäävad mulle meelde ja sedamööda, kuidas ma üles ärkan, saan unenägusid juhtida, kuni lõpuks olen liialt üleval, et seda teha. Kas kellegi teisega juhtub ka sedasi?

Igatahes oli lugu selline, et ma elasin koos Morgiega Annelinnas üürikorteris ja mind viis üks asi pisut endast välja ja ma unustasin ära, millises majas ma elan. Elasime kuskil Anne kaupluse kandis - seal, kus ma kogu oma lapsepõlve ja noorusajagi elasin - kant oli natuke sedamoodi, nagu ta tegelikultki on ja natuke nagu teistmoodi ka. Nii ma seal siis tiirutasin ja mõtlesin juba Morgiele helistada, et kus me siis õieti elame. Siis kohtasin aga ühte oma unenäo-tuttavat, vene meest, keda ma päriselus ei tunne. Ega ma enne ei teadnud, et olen temast und näinud. Nüüd poolunes meenus ta mulle.

Novot, töötasime me temaga koos koolis. See polnud TKHK, kus ma tegelikult töötan. See küll meenutab TKHK-d ja pisut ka kooli, kus mina lapsena käisin ja veel mõningaid koole, kuhu sattunud olen - ilmsi ja võibolla ehk ka meedias (Selles viimases pole ma kindel.). Nüüd mäletan, et olen seda kooli korduvalt ja korduvalt varemgi käinud. Üldse on kooliteema mu elu jooksul unedes palju figureerinud. Näiteks nooruses toimusid mu unelennud tihtipeale mu kodukoolis.

Aga kaldusin kõrvale. Igatahes jäi see venelane kuidagi oma sõrmest ilma. Mul on tunne, et see toimus eileöises unes peale seda, kui olin vaadanud filmi The Machinist. Nüüd täna siis põrkasin temaga kokku ja ta oli kangesti rõõmus mind nähes. Eks mina ikka ka. Vaatasin ta paranenud sõrmekönti - see polnud tal ainus, tal oli kokku seitse sõrme - ja küsisin kuidas tal läheb ja rääkisin, et elasin pool elu sealsamas kaks maja eemal (tegelt ka). Ja sel hetkel hakkas toimuma ärkamine, nii et mina hakkasin vestlust suunama (see toimus muidugi vene keeles ja vene keel tuli mul suurepäraselt välja), rääkides justkui tema eest ja muidugi enda eest ka. Ja üleval ma olingi.