Pesin ja vahatasin pühapäeval auto ära. Teen seda juba kolm aastat igal kevadel ja sügisel, vaid selle aasta kevadest sai nii ruttu suvi, et ei jõudnud seda teha. Enamus inimesi vist ei vahata oma autosid ja mitmed ütlevad, et asjast ei ole kasu. No ma ei tea. Samas, kui enne kriimulisest ja tuhmist autost saab sile ja läikiv iludus, millel veetilgad väikeste kuplikestena püsti seisavad, siis tundub, et mingi kasu sellest ikkagi on. Pisut aega ikka see vaha ilmastiku eest kaitseb. Kui mitte kevadeni välja, siis mõned kuud või vähemalt nädalad ikka. Ja kui mõnus sile ta käega üle libistades tundub...
Roostelaigud lihvisin ka pealt ära. Kasutasin rooste -eemaldajat, kruntisin ja pahteldasin. Nüüd ootab veel lihvimine ja värviparandus. Siis on pealt sile. Mis seespool toimub, see on kindlasti kole, aga sinna pole midagi parata. Selle vastu aitab ainult uste ja tagatiiva vahetus. Aga eks siis saab jälle lihvida-värvida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar