Laura-Helena, Karoliine, Kita ja Kadri. Mariann. Merilin. Merily. Kirke, Ilona, Liina ning kaksikud Eilika ja Karmen. Veel üks "sugulane" Regina. Kristi. Helen. Kersti. Iga päev toob uusi tüdrukuid. Igaüks isemoodi huvitav ja tore. Aga omal on ka juba täitsa imelik. Mis asi see minus on, mis neid niimoodi minu juurde tõmbab? Eks ole ju poisse ka, kes minu juurde juttu ajama käivad, kuid kõik need on kas teise või kolmanda kursuse omad. Ja neid on vähe. Need ülesloetletud tüdrukud on kõik esimeselt kursuselt.
Tore aga, kui tullakse ja räägitakse. Kodus olen ma ju põhiliselt üksinda, siis ongi koolis mõnus priilt suhelda. Eks teised töökaaslased peavad mind vist imelikuks, et nõnda endast enam kui poole noorematega niimoodi kui võrdsetega suhtlen. Mina aga tunnen end nõndaviisi nooremana ja mulle meeldib, et ma oskan nendega niimoodi ühise keele leida. Ja neil on minuga huvitav. Nii on mulle öeldud.
Seegi on meeldiv, kui mind tegelikust kümme aastat nooremaks peetakse. Tõsi-tõsi, mõned arvavad mind kolmekümne viie aastaseks. Vahva, kas pole? Küsisin siis huvi pärast, kui vana on minu paarimees, kes tegelikult minust paar aastat vanem on - viiskümmend öeldi olevat. :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar