Hansaliit las kestab veel

Nojah, Hansapäevad ka nüüd selleks aastaks jällegi möödas. Morgie käis siis, seekord ilma Otita, sest Telc otsustas seekord lapsele pisut oma kvaliteetaega pühendada. See-eest aga maabusid meie juurde õhtul, kui ma linnas rongi vastas käisin Anneli ja Kaspar, seekord oli Kalvi kah kaasas - saingi ta esimest korda ära näha. Nojah, A ja K telkisid kahekesi, Kaspar pandi tuppa magama.

Hommikul vara panid nad kolmekesi juba linna poole ajama. Meie Morgiega sättisime alles kella üheks linna, sest tema esinemine hakkas alles kell kaks. Ühest kaheni oli neil hääle lahtilaulmine, mina tolknesin niikaua laadal. Kontserdi alguses tuli ka Kudzu oma perekonnaga Catena st. Morgie laulmist vaatama-kuulama. Üllatav küll, aga tüdrukud polnudki nii väga pettunud Oti puudumise üle. Ju nad sellega juba varem kursis olid. Kontserdi ajal käis meist üle pisike vihmasabin. Ja peale selle lõppemist laskis perekond Kudzu juba jalga.

 Catena teine esinemine oli alles kell kuus. Vahepeal käisime Krooksus röövliribi söömas - hea ja odav! - ja Eedeni Konsumis uut panni ostmas. Ja veel kuskil. Aga pärast kontserti katsusime Pirogovi platsil lammast. Ja kitse. Ja tibusid. Seal oli üks meie kooli tüdruk. See tahtis kitsetalle puha mulle puha sülle tõsta. Siiski ei hakanud ma päeva jooksul niigi ära traumeeritud looma rohkem traumeerima.

Igatahes. Koju Veskiorgu saime alles poole kaheksaks. Siis tegime Morgie uhiuue sünnipäevaks saadud (Jah, laupäeval oli ju Morgie sünnipäev kah) kokaraamatu järgi  quesilladasid - tortillad kahel pool ja vahepeal hapukurk-sink-juust-tšilli-sibul ja kõik see kahelt poolt ära praetud. Hõrk, kuigi pisut kuivavõitu. Aa. Seda kah, et Anneli ja Kalvi istusid juba jälle oma telgis ja quesilladasid ei soovinud. Magustoiduks olevat vahukoort maasikate-mustikatega kah mitte. Lasksime siis Morgie ja Kaspariga kolmekesi kõigel hea maitsta.

Jooki me ei joonudki. Oli täitsa alkoholivaba sünnipäev. Vaatasime hoopis klassikalisi filme. Aga nendest kirjutan järgmises postituses. Muidu läheb seesinane liiga pikaks. Kes nii pikka juttu ikka lugeda maldab.

Siis tuli veel teine Hansalaaada päev. Seekord oli Kaspar ka meiega/minuga. Nojah, pärast Catena kontserti sõime Krooksus Napsimehe praadi, viskasime Morgie rongi peale, ujusime jões ja sõitsime läbi Lõunkeskusest, kus lobisesin natuke Lisannega ja Emmaga.

Väsitav nädalavahetus. Igatahes.

Mutt ei ela metsa sees *

Vaatasin, et justkui hakkab muttide põhilise käiguraja peale jälle mutihunnik tekkima. Tallasin maha, kuid õhtuks tekkis jälle uus kuhjake. Panin siis kärmelt lõksu üles ja ennäe! hommikuks uus mutt lõksus. Selgapidi oli lõksu vahele jäänud ja täitsa poolelus veel. Pidin teda siis natuke surnuks tampima. Võeh, vastik.

Aga lõks on hea!

Mutilõks, kallis küll, aga hea kah!

* Minge vaadake ise - metsas pole mutihunnikuid. Mutt müttab ainult inimeste läheduses.

Võitlus kahjuritega

See on ikka üks hea riist küll. Olen ma proovinud igasugu asju - küll peletamist ja mürgitamist, aga ei midagi. Võtsin siis kätte ning tellisin selle lõksu ära.

Eelmisel aastal sain sellega neli mutti kätte. Sel aastal pole veel mutid õieti tegutsema hakanud, aga üleeile vaatasin, et see käik, kustkaudu nad meie krundile käivad, on lahti aetud. Panin siis muidugi õhtul kohe lõksu üles. Ja ennäe, hommikuks oli lõks kinni läinud. Esimese asjana läksin kohe vaatama (kõhklus ju sees, ennegi nii olnud, et lõks kinni ja mutti pole) ja ennäe - oligi mutt jälle käes. Nüüd loodetavasti saab veel hinge tõmmata, kuni järgmine tuleb.

Aga kust saab? Siit saab.

See on siin kõige esimene postitus

Meeldis mulle tõlkida sarja Battlestar Galactica, tõsiselt meeldis. Tõlgiksin meelsasti veelgi, aga võta näpust. Kuulda oli, et sellele tuleb  lisa Battlestar Galactica: Blood & Chrome, mis kajastab eelnevaid aastaid ja sõda külonitega, ent kuuldavasti tahab ulmekanal Syfy sarja siiski ära jätta. Aga eks lootus sureb ikka viimasena. Ootame ja vaatame, mis saama hakkab. Järgmiseks aastaks lubatakse vähemalt ühte seeriat. Ja ehk keegi siiski halastab ja annab maailmale ühe korraliku ulmesarja.

Senikaua proovin hoopis seda sarja teha. Sama hea see pole, aga parem ikka kui mitte midagi. Korralike ulmesarjadega on tänapäeval lood üldse viletsad. Kas jäetakse hoopis eetrisse laskmata või siis katkestatakse ära juba peale esimest hooaega.

Mis igapäevaellu puutub, siis oleme Morgie ja Otiga teist päeva Ihastes Kudzu juures Miranda kaheksandal sünnipäeval. Kudzu kostitas meid õhtul tavapäraselt maitsva - no tema puhul ei kujutagi teismoodi ette - õhtusöögiga, seekord saime hilisõhtust kooreklopsi. Keelt alla õnneks ei viinud, aga ega palju puudu ka ei jäänud. Peale seda, nii umbes kella 12 paiku suikusid lapsukesed unele, et juba kuue ajal lae peal hüppama ja kisama hakata. Hämmastav küll, kuidas neile nädalavahetusel nii vähesest magamisest piisab? Katsu neid nädala sees kooliks/lasteaiaks nõnda varakult voodist välja saada. Ja mis pagana elevantsihüppeid nad sooritavad, et maja (sõna otseses mõttes) väriseb ja alumisel korrusel lambid laes kõiguvad? Morgie arvas, et peaks nende juurde piilukaamera sokutada, küllap siis teada saaks. Igatahes, uni oli läinud ja nagu ikka, kui hakkaski tagasi hiilima, läks kuskil kandis jälle müdistamine või kisa lahti. Õnneks pärastpoole uni siiski halastas ja tuli tunnikeseks tagasi.

N. Össu

Simbo

Simbo

Mõlemad Kudzu kassid olid värskelt juuksuris käinud ja oma pulstunud karvast lahti saanud. Simbol oli see käik just eile ja esimesel pildil ongi ta veel narkoosist uimane. Lisaks muidugi haavatud enesuhkus... - ikkagi kohalik Kunn!