Tore, kui inimestel on ühised huvid

SubClubi suur iga-aastane kokkutulemine on selleks korraks jällegi möödas. Seekord oli pidu Tartu lähedal Askari külalistemajas. Maja asub Viljandi maantee kõrval ja on Tartule nii lähedal, et Lõunakeskus paistab sinna ära.

Aga enne kokkutulekule minemist käisime veel lennundusmuuseumi lennupäevalt läbi. DJstallion ja Linka tulid ka minu poole ja siis neljakesi läksimegi. Kellaaeg oli küll juba suhteliselt hiline, nii et lendamised ja hüppamised olid enam-vähem läbi, aga kuna nemad olid lennundusmuuseumis esimest korda, siis oli ikka huvitav. Sisse saime ju tasuta - ümberkaudsetel elanikel ju priipääse nagu alati.

Aga kokkutulek möödus tavalisel moel. Kümnevõistlus õues, paar filmiteemalist võistlust toas, siis Kunksmoori võistlus Kunksmoori enda teemal, loomulikult grill ja joogid, ohjeldamatult filmijuttu ja tõlkimisejuttu ja pisut ka muud juttu. Tore on kokku saada inimestega, kellel on samad huvid nagu sul endalgi, siis jätkub juttu kauemaks.

 Musi kustus varakult ära, nagu alati. Mis kell mina magama läksin, sellest pole mul vähimatki aimu. Igatahes olin ma seamoodi väsinud ja mõlemad jalad valutasid, vigane jalg muidugi rohkem. Ja ega tänu jalavalule muidugi eriti magada ei saanud. Hommikul end olin siiski suhteliselt väljapuhanud ja kraps. Ja mis kõige toredam - ei vähimatki pohmakat! Väike hommikudušš ja jälle suhtlema. Jälle väiksed grillid, veel viimased vestlused, musi küpsetas vahvleid ja kella kahe paiku päeval olimegi juba kõik selleks korraks laiali läinud.

Oli tore, nagu alati.

Selline see külalistemaja oli

Kokkutuleku tort, lilleline

Privaatshow

Ei no see oli küll äge! 

Lennushow ainuüksi minule - mitte kedagi teist polnud ju nähtavas läheduses.

Istusin maja taga künkal toolil ja vaatasin, kuidas viis lennukit otse minu ees trikke teevad. Lendasid õigetpidi ja selg allapoole ja külili ja suitsuta ja suitsuga. Tegid pöörist ja surmasõlme ja küünalt. Küünal on eriti lahe - ronib suitsusamba otsas otse üles, otse üles, siis jääb üleval hetkeks seisma ja siis otse alla!!

Üks muudkui tegi seda, et lendas keereldes ülespoole ja siis ringiga jälle peaaegu vastu maad. Teised lendasid jälle kambakesi, vahepeal nii lähedal, et ühe nina paari meetri kaugusel teise saba all ja muudkui keerutavad! ümber telje.

Ja kõige vahvam oli, kui kolm tükki otse minu ees suitsuga joonistasid läbitorgatud südame.

Pilti ma ei teinud, aga panen siia ühe mujalt võetud pildi, et oleks ettekujutus.

Sellised nad olid

Lennusadam on ikka uhke küll

Vesilennukite angaarid

Käisime Morgie ja Otiga Lennusadamas ära. Uhke värk ikka küll. Ega Eestis teist nii uhket ja tänapäevast muuseumi polegi. Ja eks see paistab igalt poolt välja, et sinna on korralikult raha sisse pandud. Küllap see raha tuleb neile ajapikku tagasi ka. Külastajaid oli palju ja täna oli ju kõigest neljapäeva õhtupoolik. Mis siis veel nädalavahetuseti toimub?

Vaadata oli ikka korralikult palju - paadid ja purjekad, poid ja miinid, pilte ja tekste oli nii palju, et lugedagi ei jõudnud. Teinekord peab sinna pikemaks ajaks viibima ja korralikult asja ette võtma. No ja siis muidugi näituse nael - "Lembit". Käisime Otiga seal sees ka ära. Üllatavalt suur on see asi tegelikult, annab ikka ühest otsats teise mina ja polegi nii madal, et ma sisse poleks mahtunud. Ott muidugi on veel pisut väike ja rumal, ega ta selle värgi tehnilisest poolest suurt midagi aru saanud. Nii palju ikka taipas, et laeva rooli ja köögi ära tundis. Aga hüdrolokaatoriruum ja torpeedod olid tema jaoks täiesti tume maa ja ega ta vist laevameeste asemeid ehk koisidki ära tundnud, kuigi ma neist mitu korda juttu tegin.

Aga see kuulus vesilennuk on nii kõrgel lae all, et teda pole suurt nähagi ja ligi talle ka ei pääse, kuigi sinna on kaarsild ka juurde tehtud.

Meenepood meeldis meile ka - igasugu temaatilisi vidinaid on müügil, nii nagu peabki.

Lembit

Poid ja Lembit

Üldine vaade näitusele

No ja siis veel sadama territooriumil asuvad laevad ka, eelkõige muidugi "Suur Tõll". Sellele sai ka minna peale ja sisse ja üles ja alla. Käisime sillal ja saalis ja piilusime köökidesse. Mina sain laeva kõhus ka ära käia, Morgie ja Ott kaasa ei tulnud. Igatahes laeva sisikond oli muljetavaldav - kaks suurt laevamasinat (mina miskipärast ootasin vaid ühte) ja terve hulk katlaid. Laeva salongi nägime ära ja vanemtüürimehe kajuti - no see oli ikka luksuslik küll, võrreldes tavameremeeste omaga - ja kambüüsid, neid on kaks tükki - üks madrustele ja üks ohvitseridele. Ja veel palju muud.

Suur Tõll

Siis olid sadamas veel erinevaid laevu kaide ääres, mõned kaldale tõstetud vanad Eesti mereväe sõjalaevad ja laste atraktsioon-mänguväljak. Nii et vaatamist on palju, igav ei hakka.

Vanad sõjalaevad