Tuletooja

Esmaspäeval sai siis see kuulus ja kõigi-poolt-juba-nähtud "Prometheus" ka ära vaadatud. Polnudki tükimat aega kinos käinud, nii et oli aeg ka juba.

"Aastaks on 2089. Arheoloog Elizabeth Shaw (Noomi Rapace) leiab koos oma poisssõbra Charles Holloway'ga (Logan Marshall-Green) Šotimaalt kaljujoonise, millel vanust vähemalt 35 000 aastat. Seesinane kaljujoonis sisaldab piktogrammi, mis esineb veel mitme teise, erineva ajastu ja kontinendi pärandi hulgas. Teadlaste hüpoteesile tuleb kinnituseks see, kui tähtede vallutamise ajastu alguses sarnase konfiguratsiooniga paik süvakosmosest leitakse. Ilmselgelt teades, et primitiivsetel kultuuridel ei olnud võimalik selle paiga olemasolust midagi teada, paelub leid teadlasi sedavõrd, et otsustatakse ette võtta reis sihtkohta.

Kuna säherdune retk kulukas on, siis paneb oma õla alla megakorporatsioon Weyland Yutani, ennekõike selle suur president Peter Weyland (Guy Pearce). Mida loodetakse pärale jõudes leida? Eks ikka vastuseid. Kelle eesmärgiks on teadus, kes soovib kohtuda inimkonna väidetavate loojatega... kelle põhjused on muud laadi. Pinget hoitakse kõrgel algusest lõpuni, ehkki kõik küsimused kunagi kõiki vastuseid ei leia."

Tuleb tunnistada, et ega ma varem 3D filmi polnud kinos näinudki, nii et esimene kord siis. Ja päris õige valik oli esimese korra tarbeks, sest 3D oli aus. Juba esimesed kaadrid olid vapustavad ja nii kaunilt kolmemõõtmelised, et lausa lust vaadata. See majesteetlik loodus oli lausa käegakatsutav. Mäed ja voolav ning langev vesi, taustaks kaunis ning erakordselt sobilik muusika 

Hea ulmefilm oli. Kogu see eluolu, igapäevane olme oli nii loomulikult tulevikuline. Näitlejad olid head ja rollisooritused tasemel. Charlize Theron on 3D-s lausa erakordselt kaunis, Noomi aga oli kolmemõõtmelisena lihtsalt nunnu. Nüüd on kahju aga sellest, et esimesed Alieni-filmid on nii ammu tehtud ja pole sugugi nõnda korraliku kvaliteediga. Nüüd Prometheust näinuna tekkis mul aga kiusatus need vanad filmid jällegi üle vaadata. Eks näis, võib-olla teengi seda.

Küsimusi aga tekitas see film palju. Miks see android toimis nii, nagu ta seda tegi? Mis asja need Insenerid ajasid, miks nad alguses lõid elu ja pärast seda hävitada tahtsid? Ja nii edasi. Ja kõige olulisem küsimus - kas järg tuleb?

Lennusadam on ikka uhke küll

Vesilennukite angaarid

Käisime Morgie ja Otiga Lennusadamas ära. Uhke värk ikka küll. Ega Eestis teist nii uhket ja tänapäevast muuseumi polegi. Ja eks see paistab igalt poolt välja, et sinna on korralikult raha sisse pandud. Küllap see raha tuleb neile ajapikku tagasi ka. Külastajaid oli palju ja täna oli ju kõigest neljapäeva õhtupoolik. Mis siis veel nädalavahetuseti toimub?

Vaadata oli ikka korralikult palju - paadid ja purjekad, poid ja miinid, pilte ja tekste oli nii palju, et lugedagi ei jõudnud. Teinekord peab sinna pikemaks ajaks viibima ja korralikult asja ette võtma. No ja siis muidugi näituse nael - "Lembit". Käisime Otiga seal sees ka ära. Üllatavalt suur on see asi tegelikult, annab ikka ühest otsats teise mina ja polegi nii madal, et ma sisse poleks mahtunud. Ott muidugi on veel pisut väike ja rumal, ega ta selle värgi tehnilisest poolest suurt midagi aru saanud. Nii palju ikka taipas, et laeva rooli ja köögi ära tundis. Aga hüdrolokaatoriruum ja torpeedod olid tema jaoks täiesti tume maa ja ega ta vist laevameeste asemeid ehk koisidki ära tundnud, kuigi ma neist mitu korda juttu tegin.

Aga see kuulus vesilennuk on nii kõrgel lae all, et teda pole suurt nähagi ja ligi talle ka ei pääse, kuigi sinna on kaarsild ka juurde tehtud.

Meenepood meeldis meile ka - igasugu temaatilisi vidinaid on müügil, nii nagu peabki.

Lembit

Poid ja Lembit

Üldine vaade näitusele

No ja siis veel sadama territooriumil asuvad laevad ka, eelkõige muidugi "Suur Tõll". Sellele sai ka minna peale ja sisse ja üles ja alla. Käisime sillal ja saalis ja piilusime köökidesse. Mina sain laeva kõhus ka ära käia, Morgie ja Ott kaasa ei tulnud. Igatahes laeva sisikond oli muljetavaldav - kaks suurt laevamasinat (mina miskipärast ootasin vaid ühte) ja terve hulk katlaid. Laeva salongi nägime ära ja vanemtüürimehe kajuti - no see oli ikka luksuslik küll, võrreldes tavameremeeste omaga - ja kambüüsid, neid on kaks tükki - üks madrustele ja üks ohvitseridele. Ja veel palju muud.

Suur Tõll

Siis olid sadamas veel erinevaid laevu kaide ääres, mõned kaldale tõstetud vanad Eesti mereväe sõjalaevad ja laste atraktsioon-mänguväljak. Nii et vaatamist on palju, igav ei hakka.

Vanad sõjalaevad