Lehed

Kuvatud on postitused sildiga jutustamine. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga jutustamine. Kuva kõik postitused

08 september 2012

Laske siniraage niipalju kui te tahate


"Laske siniraage niipalju kui te tahate ja tabate, aga pidage meeles, et tappa laulurästast on patt.“

 Siiamaani polnud ma seda raamatut lugenud. Ise ka ei tea, mispärast. Võib-olla pelutas mind see pealkiri - mõtlesin ehk, et mis huvitavast saab ikka olla raamatus, kus räägitakse lindude laskmisest. Ja ega ausaltöelda ei kiskunud ka kaante vahele piiluma. Meil olemasolev 1964. aasta väljaanne XX Sajandi raamatu sarjas ei näe ju kuigi isuäratav välja ka.

No igatahes, kui ma siin kevade poole hakkasin suuremal hulgal klassikalisi filme vaatama, siis sattus teiste hulgas ka see film ette. Film haaras kaasa esimestest hetkedest, kuigi pealtnäha võiks ju arvata, et mis seal ikka erilist - must-valge ja vana ja mingitest lastest ja kohtumõistmisest mustanahalise üle. Aga ei. Kui film vaadatud, võtsin kindlaks otsuseks see ära tõlkida, et ka teised võiksid sellest elamusest osa saada. Nüüd on see siis tehtud ja tiitrid SubClubis olemas.

Nirksilm ja Atticus
""Laske siniraage niipalju kui te tahate ja tabate, aga pidage meeles, et tappa laulurästast on patt.“ Sellised õpetussõnad annab advokaadist isa Atticus Finch edasi oma lastele, kaitstes loo "tõelist laulurästast" – musta meest, keda süüdistatakse valge neiu vägistamises 1930-ndate aastate ameerika väikelinnas. Tema tütre, noore Jean Louise´i – Nirksilma – pilgu läbi kirjeldab Harper Lee lopsaka huumori ja vaheda aususega toonase ajastu rassismiprobleeme ja klassivahedest põhjustatud lahkhelisid, ühe mehe vaikset ja visa võitlust õigluse nimel õõnestamas linna südametunnistust, mis on tume eelarvamustest, vägivallast ja silmakirjatsemisest. "

Mayella tunnistajapingis
Raamatu põhiteema on Tom Robinsoni süüdimõistmine Mayella Ewelli vägistamises. Neegrit kaitsma määratakse Atticus Finch. See paneb aga linna kihama, sest neegrid olid tolal alam klass ning inimesed ei mõista, miks valge mees on nõus teda kaitsma. Kuigi tunnistajate ütlused on kohati arusaamatud ja ei anna kindlaid vastuseid toimunu kohta ning puuduvad otsesed süütõendid, pigem näitavad tõendid, et Tom Robinson on süütu, mõistetakse ta siiski süüdi. Tegelikuks põhjuseks  pelgalt tema nahavärv. Kohtuprotsessi ajal langevad nii tema Atticus kui ka tema lapsed sõimu osaliseks,  sest Atticus julges mustanahalise eest välja astuda. Linnarahvas peab teda reeturiks ning on kogu Atticuse pere peale väga vaenulik.

Lapsed neegrite hulgas protsessi jälgimas

On ka kohalik linnalegend. Naabermajas elab mees, kes pole paarkümmend aastat uksest välja astunud, ainult vahest harva öösiti. Temast ei teata peaaegu midagi peale uskumatute kuulujuttude. Läbi lapsesilmade on see nagu õudusjutt. Koll Radley (nagu lapsed teda kutsuvad) on teismelisena noortejõukudega laamendamas käinud ja kolooniasse saatmise asemel valisid vanemad eluaegse koduaresti. Koll, täiskasvanud mees ja kõige üksildasem inimene planeedil, otsib lastega kontakti jättes neile salaja puuvõrasse kingitusi, sest nemad on ainsad kellega ta veel julgeks suhelda.

Lapsed piidlevad Kolli maja


06 august 2012

Tore, kui inimestel on ühised huvid

SubClubi suur iga-aastane kokkutulemine on selleks korraks jällegi möödas. Seekord oli pidu Tartu lähedal Askari külalistemajas. Maja asub Viljandi maantee kõrval ja on Tartule nii lähedal, et Lõunakeskus paistab sinna ära.

Aga enne kokkutulekule minemist käisime veel lennundusmuuseumi lennupäevalt läbi. DJstallion ja Linka tulid ka minu poole ja siis neljakesi läksimegi. Kellaaeg oli küll juba suhteliselt hiline, nii et lendamised ja hüppamised olid enam-vähem läbi, aga kuna nemad olid lennundusmuuseumis esimest korda, siis oli ikka huvitav. Sisse saime ju tasuta - ümberkaudsetel elanikel ju priipääse nagu alati.
































Aga kokkutulek möödus tavalisel moel. Kümnevõistlus õues, paar filmiteemalist võistlust toas, siis Kunksmoori võistlus Kunksmoori enda teemal, loomulikult grill ja joogid, ohjeldamatult filmijuttu ja tõlkimisejuttu ja pisut ka muud juttu. Tore on kokku saada inimestega, kellel on samad huvid nagu sul endalgi, siis jätkub juttu kauemaks.

 Musi kustus varakult ära, nagu alati. Mis kell mina magama läksin, sellest pole mul vähimatki aimu. Igatahes olin ma seamoodi väsinud ja mõlemad jalad valutasid, vigane jalg muidugi rohkem. Ja ega tänu jalavalule muidugi eriti magada ei saanud. Hommikul end olin siiski suhteliselt väljapuhanud ja kraps. Ja mis kõige toredam - ei vähimatki pohmakat! Väike hommikudušš ja jälle suhtlema. Jälle väiksed grillid, veel viimased vestlused, musi küpsetas vahvleid ja kella kahe paiku päeval olimegi juba kõik selleks korraks laiali läinud.

Oli tore, nagu alati.

Selline see külalistemaja oli
Kokkutuleku tort, lilleline



18 juuli 2012

Mehed, kes loodavad

Muzi v nadeji
Selline film siis seekord. Muzi v nadeji, valmis tehtud vennalikus Tšehhi vabariigis. Sattusin kuskil treilerit nägema, aga see ju muidugi tšehhi keeles ja aru midagi ei saa. No otsustasin siis, et hangin omale filmi ja tõlgin ära, et sotti saaks. Mõeldud, tehtud.

Tegemist on romantilise komöödiaga. Peategelaseks on tüüp, kes elab koos ilusa naise ning äia ja ämmaga. Laps on neil ka ja tahavad teistki, kuid miskipärast see neil ei õnnestu ja lapsetegemisest on saanud tuim nühkimine. Tõsiselt tuim. Päriselt ka.

Tüüp on naisele truu, aga ta äiapapa... Äiapapa on korralik frukt. See on kogu elu ühe tibi juurest teise juurde kulgenud, ise õndsal arvamusel, et isiklikul naisel sellest aimugi ei ole. Kuid võta näpust! Naisel kõik tibid teada ja üle loetud.

Siis aga juhtub tüübiga selline pull, et kogemata satub äiapapa uus tüdruk hoopis temale ja nüüd alles see õige lugu lahti lähebki.

Filmi treiler:

Siin musavideo stseenidega filmist:

17 juuli 2012

Ma kõlan, sa kõlad, me kõlame

Mind häirib (üha rohkem ja rohkem) viimasel ajal tõlgetes levima hakanud kõlamine.
Teate ju küll - see inglise keelse väljandi You sound like your father - otsetõlge Sa kõlad nagu su isa. Vanasti, kui ma noor olin, siis kõlasid vaid pillihelid ja lauluhääled. Inimesed rääkisid. Või mäletan ma valesti?

Kuidas sellise asjaga üldse on? Kas päriselt on selline otsetõlkimine lubatud? Mina olen sarnases olukorras siiamaani öelnud: Sa räägid nagu su isa. Toimin ma valesti? Või toimivad siiski valesti need, kes panevad kõlama inimese, mitte viiluli kõlakasti?

03 juuni 2012

Tegijal juhtub

Surm ja needus!
Ca 50 prossa olin kuuendat Varese-filmi ära teinud, aga kuna Subtitle Workshop oli pandud koopiat salvestama, siis peale eileõhtust arvuti hangumist ja restarteerimist on mul ilusasti olemas originaali koopia ja 12% tõlget.
Võeh, ma ütlen!

See on siin kõige esimene postitus




Meeldis mulle tõlkida sarja Battlestar Galactica, tõsiselt meeldis. Tõlgiksin meelsasti veelgi, aga võta näpust. Kuulda oli, et sellele tuleb  lisa Battlestar Galactica: Blood & Chrome, mis kajastab eelnevaid aastaid ja sõda külonitega, ent kuuldavasti tahab ulmekanal Syfy sarja siiski ära jätta. Aga eks lootus sureb ikka viimasena. Ootame ja vaatame, mis saama hakkab. Järgmiseks aastaks lubatakse vähemalt ühte seeriat. Ja ehk keegi siiski halastab ja annab maailmale ühe korraliku ulmesarja.

Senikaua proovin hoopis seda sarja teha. Sama hea see pole, aga parem ikka kui mitte midagi. Korralike ulmesarjadega on tänapäeval lood üldse viletsad. Kas jäetakse hoopis eetrisse laskmata või siis katkestatakse ära juba peale esimest hooaega.

Mis igapäevaellu puutub, siis oleme Morgie ja Otiga teist päeva Ihastes Kudzu juures Miranda kaheksandal sünnipäeval. Kudzu kostitas meid õhtul tavapäraselt maitsva - no tema puhul ei kujutagi teismoodi ette - õhtusöögiga, seekord saime hilisõhtust kooreklopsi. Keelt alla õnneks ei viinud, aga ega palju puudu ka ei jäänud. Peale seda, nii umbes kella 12 paiku suikusid lapsukesed unele, et juba kuue ajal lae peal hüppama ja kisama hakata. Hämmastav küll, kuidas neile nädalavahetusel nii vähesest magamisest piisab? Katsu neid nädala sees kooliks/lasteaiaks nõnda varakult voodist välja saada. Ja mis pagana elevantsihüppeid nad sooritavad, et maja (sõna otseses mõttes) väriseb ja alumisel korrusel lambid laes kõiguvad? Morgie arvas, et peaks nende juurde piilukaamera sokutada, küllap siis teada saaks. Igatahes, uni oli läinud ja nagu ikka, kui hakkaski tagasi hiilima, läks kuskil kandis jälle müdistamine või kisa lahti. Õnneks pärastpoole uni siiski halastas ja tuli tunnikeseks tagasi.



N. Össu
Simbo



Simbo
Mõlemad Kudzu kassid olid värskelt juuksuris käinud ja oma pulstunud karvast lahti saanud. Simbol oli see käik just eile ja esimesel pildil ongi ta veel narkoosist uimane. Lisaks muidugi haavatud enesuhkus... - ikkagi kohalik Kunn!